FCI Standard nr 193/22. 11. 2006 / Suurbritannia

BORZOI – VENE JAHIHURT

(Russkaya Psovaya Borzaya)
FCI-St nr 193/22.11.2006
TÕLGE: VKF, kontrollinud U. Fischer, R. Triquet ja J.
Mulholland
PÄRITOLUMAA: Venemaa.
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE
KUUPÄEV: 25.10.2006.
KASUTUS: Jahihurt, võidu- ja maastikujooksu koer.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 10: Hurdad.
Alarühm 1: Pikakarvalised või narmastega hurdad.
Ilma töökatseteta.
LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST:
Borzoi on juba pea 900 aastat olnud vene kultuuri ja ajaloo lahutamatu osa. XI sajandi Prantsuse kroonikas on kirjutatud, et Kiievi suurvürsti tütart Anna Jaroslavnat saatsid kolm borzoid tema reisil Pariisi, kus Annast sai Henri I naine. Borzoide omanike ja kasvatajate hulka on kuulunud palju tuntud inimesi, nii tsaare kui poeete, näiteks Ivan Julm, Peeter Suur, Nikolai II, Puškin ja Turgenev. Väga oluline roll oli Vene suurvürst Nikolai ja Dimitri Valtsevi poolt loodud kuulsal kennelil “Pershinskaya
okhota”. XIX sajandi lõpust kasvatati borzoisid nii Euroopa kui ka Ameerika suurimates kennelites.

ÜLDMULJE:
Aristokraatliku välimusega, suurekasvuline, nõtke, kuid samas robustse kehaehitusega ja veidi väljavenitatud kehakujuga koer.
Emased on tavaliselt pikema kerega kui isased. Tugev, kuid mitte massiivne luustik. Luud on üsna lamedad. Saledad, hästi arenenud lihased, seda eriti reitel. Ei ole reljeefsed. Eriti oluline nii välimuses kui liikumises on harmoonilisus.
TÄHTSAD PROPORTSIOONID:
• Isastel on turja kõrgus sama või pisut kõrgem kui laudja kõrgus maapinnast.
• Emastel on turja ja laudja kõrgus võrdsed.
• Turja kõrgus peab olema pisut väiksem kui kere pikkus.
• Rinnakorvi sügavus on umbes pool turja kõrgusest.
• Koonu pikkus mõõdetuna laubalõikest ninapeeglini on võrdne või veidi suurem kui kolju pikkus mõõdetuna laubalõikest kuklakühmuni.
KÄITUMINE/ISELOOM:
Igapäevaelus on borzoi vaikse ja tasakaaluka iseloomuga.
Jahiolukorras erutub kiiresti. Tal on läbitungiv pilk ning ta on võimeline nägema väga kaugele. Ta on ägeda reaktsiooniga.
PEA:
Nii ülalt kui külje pealt vaadatuna sale, pikk, kitsas ja aristokraatlik. Profiilis on nii koonu- kui koljujoon pikk ja veidi kumer, turjajoon on sirge või kergelt kaldus hästi väljendunud kuklakühmu suhtes. Pea on nii elegantne ja sale, et läbi naha on peamised veenid nähtavad.
KOLJUPIIRKOND:
Kolju: Kitsas, pealtvaates venitatud ovaalse kujuga. Külje pealt vaadates peaaegu lame.
Üleminek laubalt koonule: Vaid väga õrnalt väljendunud.
NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Suur, liikuv, alalõuaga võrreldes tunduvalt selgemini esiletungiv.
Koonu ülaosa: Pikk, terves ulatuses täidetud. Nina juures pisut kaarjas.
Koon: Koonu pikkus laubalõikest ninaotsani on võrdne või pisut suurem kui kolju pikkus mõõdetuna kuklakühmust laubalõikeni.
Mokad: Peenikesed, puhtad, liibuvad. Silmalaugude servad, huuled ja nina on mustad sõltumata karvkatte värvusest.
Lõuad/hambad: Tugev alalõug. Tugevad valged hambad;
käärhambumus või tanghambumus.
Silmad: Suured, pisut esiletungivad, väljendusrikkad, tumedad pähkelpruunid või tumepruunid, mandlikujulised. Ei ole pilukil ega viltuse asetusega.
Kõrvad: Väikesed, õhukesed, liikuvad, asetsevad silmajoonest kõrgemal ja tagapool, ulatudes rahulikus olekus peaaegu kuklani. Kõrvaotsad asetsevad üksteise lähedal või on suunatud
allapoole kaela suunas hoides üsna kaela lähedale. Valvelolekus kantakse kõrvu kõrgemal, kas külgedel või suunaga ettepoole. Mõnikord on üks või mõlemad kõrvad kikkis nagu hobusel.
KAEL:
Pikk, puhas, lamedate külgedega, lihaseline, pisut kumer, ei ole kõrge hoiakuga.
KERE:
Turi: Ei ole väljendunud.
Selg: Lai, lihaseline, vetruv, nimme ja laudja piirkonnas moodustub kaar, mis on enam väljendunud isastel. Selle kaare  kõige kõrgem koht asub nimme keskosast eespool või esimese või teise nimmelüli piirkonnas.
Nimme: Pikk, hästi väljendunud, lihaseline, mõõduka laiusega.
Laudjas: Pikk, lai ja pisut kaldus. Laudja laius mõõdetuna kahe
puusaluu (niudeluu harjade) vahel ei tohi olla alla 8 cm.
Rind: Ristlõikes ovaalne, mitte kitsas, kuid samas mitte laiem kui laudjas; sügav, hästi arenenud pikkusega, avar, ulatub peaaegu küünarnukkideni. Abaluu piirkond on lamedam, rinnakorv laieneb järk-järgult lühikeste ebaroiete suunas. Küljelt vaadatuna on rinnakorv kaldus. Roided on pikad, kergelt esileulatuvad. Rinna esiosa on abaluu ja õlavarreluu ühenduskohaga võrreldes veidi esiletungivam.
Kõht: Hästi tõusev, alajoon tõuseb järsult kõhu suunas üles.

SABA:
Sirbi- või saablikujuline, madala asetusega, peenike, pikk. Saba peab ulatuma tagajalgade vahel puusaluuni (niudeluu harjani) ning olema kaetud rikkaliku ehiskarvaga. Kui koer seisab loomulikus asendis, ripub saba allapoole. Tegevuses on sabatõstetud, kuid mitte seljajoonest kõrgemal.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED:
Esijalad on puhtad ning lihaselised, eestvaates täiesti sirged ja paralleelsed. Jalgade pikkus küünarnukist maapinnani on võrdne või veidi suurem kui pool turja kõrgusest.
Õlad: Abaluud on pikad ja kaldus.
Õlavarred: Mõõdukalt kaldus, pisut pikemad kui abaluud.
Abaluu ja küünarvarreluu nurk on hästi väljendunud.
Küünarliigesed: Kere kesktelje suhtes paralleelsed.
Küünarvarred: Puhtad, pikad, ristlõikes ovaalsed. Eestvaates
kitsad, külje pealt vaadatuna laiad.
Kämblad (kämblaliigesed): Maapinna suhtes väikese kaldega.
TAGAJÄSEMED: Tagantvaates sirged, paralleelsed, veidi laiema asetusega kui esijäsemed. Kui koer seisab loomulikus asendis, siis istmikunukist algav vertikaaljoon peab kulgema kannaliigese keskosast ning pöidadest eespool.
Reie ülaosa: Hea lihastikuga, pikk ja viltuse asetusega.
Reie alaosa: Pikk, lihaseline ja viltuse asetusega. Sääre- ja
reieluu ning sääre- ja pöialuu liigesed on hästi arenenud, laiad ja puhtad, nurgad peavad olema hästi märgatavad.
Pöiad (pöialiigesed): Ei ole pikad, peaaegu vertikaalse asetusega. Kõik liigesed on hästi nurgitunud.
KÄPAD: Peened, kitsad, venitatud ovaalse kujuga (nn. „jänesekäpad“). Varbad on kaardunud ja lähestikku asetsevad. Küüned on pikad, tugevad ja puutuvad vastu maad.
KÕNNAK/LIIKUMINE:
Tavaolukorras on borzoi tüüpiliseks kõnnakuks pingutuseta, väga nõtke ja kõrgele tõstetud jalgadega pikendatud traav. Jahil kasutab jõulist, äärmiselt kiiret ja pikkade sammudega galoppi.
NAHK: Õrn ja elastne.
KARVKATE
KARV: Siidine, pehme ja õrn, laineline või väikeste lokkidega, aga mitte kunagi väikeste tihedate lokkidega. Pea peal, kõrvadel ja jäsemetel on karv satäänjas (siidine, kuid raske), lühike ja liibuv. Kerel on karv üsna pikk ja laineline, abaluude ja laudja piirkonnas on karv peenemate lokkidega, roietel ja reitel on karv lühem. Narmaskarv, „pükse“ moodustav karv ja ehiskarv sabal on tunduvalt pikem. Kaela karvkate on tihe ja rikkalik.
VÄRVUS: Lubatud on kõik värvikombinatsioonid, välja
arvatud need, mis sisaldavad sinist või šokolaadipruuni või nende varjundeid. Kõik nimetatud värvid võivad olla kas ühetoonilised või segatud. Ehiskarv, „püksid“ ja narmaskarv sabal on reeglina põhivärvist heledam. Kattega värvuste puhul on tüüpiline must mask.
SUURUS:
Soovitav turja kõrgus: Isased: 75-85 cm.
Emased: 68-78 cm.
Isastel on turja kõrgus sama või pisut kõrgem kui laudja kõrgus maapinnast. Emastel on turja ja laudja kõrgus võrdsed.
Maksimaalne turjakõrgus võib olla aktsepteeritavast pisut suurem juhul, kui tõule iseloomulik morfoloogia on säilinud.
VEAD:
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning võimalikust mõjust koera tervisele ja heaolule.
Hambad:
• Väiksed, ebanormaalselt kulunud hambad. Ühe PM2 hamba
puudumine.
• PM1 ja PM3 ei lähe arvesse.
Värvus:
• Põhivärvusega sama tooni täpid.
TÕSISED VEAD:
Üldmulje:
• Jässakas üldmulje, lühike kere.
• Raske või ümar luustik.
Pea:
• Pehmed koed.
• Tömp koon.
• Väga selgelt väljendunud üleminek laubalt koonule.
• Väga selgelt väljendunud sarnakaared.
• Kuklakühm ei ole väljendunud.
Hambad:
• Ühe PM3, ühe PM4 (alalõuas), ühe M1 (ülalõuas) või ühe
M2 puudumine.
Silmad:
• Sügava asetusega, kollased või heledad, pilusilmad (liiga
kitsad silmaava jaoks), silmavalged paistavad.
Kõrvad:
• Paksud, robustsed ja ümara otsaga.
Kael:
• Kaelavoldi olemasolu.
Selg:
• Lõtv selg, isastel sirge selg.
Laudjas:
• Järsult langev laudjas (goose rump).
Kõht:
• Rippuv, mitte piisavalt tõusva joonega.
Saba:
• Jäme, liikumisel allapoole hoidev.
ESIJÄSEMED:
• Abaluu ja õlavarreluu vaheline nurk on liiga avatud
(sirge õlg).
• Küünarliigeste juures sisse- või väljapoole pööratud.
• Küünarvarred: Ristlõikes ümarad. Kõik küünarvarte
kõrvalekalded.
• Kõverdunud küünarvarred.
• Nõrgad kämblaliigesed.
TAGAJÄSEMED:
• Liiga suure või liiga väikse nurgistusega.
• Liiga lähestikku või liiga laiali asetsevad kannad.
Käpad:
• Kalduvus laiadele, ümaratele, paksudele käppadele.
Kassikäpad, lamedad käpad, harali varbad.
Karvkate:
• Värvus: Põhivärvusest erineva tooniga laigud kerel.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
KÄITUMINE/ISELOOM:
• Agressiivsus ja liigne argus.
Hambad:
• Ülehambumus või alahambumus.
• Malehambumus.
• Ühe lõikehamba, ühe kihva, ühe purihamba (PM4 ülalõuas –
PM1 alalõuas) puudumine. Kokku rohkem kui 4 hamba
puudumine (ükskõik millise).
• Ühe või mõlema kihva vale asetus alalõuas, mis kinnise
suuga võib kahjustada ülemisi igemeid või suulage.
Silmad:
• Kõõrdsilmad.
Saba:
• Korgitser-saba, murtud saba (kokkukasvanud sabalülid),
kasvõi osaliselt kupeeritud saba.
TAGAJÄSEMED:
• Lisavarbad.
Värvus:
• Pruun (šokolaadipruun), sinine.
Füüsilisi ja käitumuslikke kõrvalekaldeid näitavad koerad diskvalifitseeritakse.
NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.