Since 2001

BOURBONNAISI LINNUKOER

FCI Standard nr 179 / 29. 03. 2006 / GB
(Braque du Bourbonnais)

PÄRITOLUMAA: Prantsusmaa (Bourbonnais’ provints)
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE
KUUPÄEV: 21. 02. 2006.
KASUTUS: Seisukoerad.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 7: Seisukoerad.
Alarühm 1.1: Kontinentaalsed seisukoerad, linnukoera tüüp
(braque).
Töökatsetega.
LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST:
Bourbonnaisi linnukoera on mainitud juba 1598. aastal („Natural
History“, Aldovrandi – Rahvusraamatukogu). Antiikaja autorid
kirjeldasid seda tõugu koeri kui tugevaid ja terve välimusega jahimehe
abilisi. Tema valge karvkate on üleni kaetud pisikeste pruunide või
kollakaspruunide (fawn) täppidega. 1930-ndatel tahtsid aretajad selle
tõu puhul eesmärgiks seada „kahvatulilla“ karvkatte värvuse ning
sünnipärase lühikese saba. Ent selline karm valik ohustas tõu
püsimajäämist. 1970-ndatel hakkas rühm aretajaid tööle bourbonnaisi
linnukoera tõu säilitamise nimel. Tänaseks on tõug päästetud ning
selle tulevik kindlustatud.
ÜLDMULJE:
Keskmise suurusega, lühikarvaline, linnukoera ehk braque tüüpi koer
(braccoid). Keskmiste või pigem lühemapoolsete proportsioonidega
(brachymorphic), robustse kehaehitusega, kompaktne ning lihaseline.
Jätab tugeva ja jõulise, ent samas ka elegantse mulje.
Emased koerad on elegantsema ja mitte nii jässaka välimusega kui
isased.

TÄHTSAD PROPORTSIOONID:
• Kere pikkus on võrdne või pisut suurem kui turja kõrgus.
• Rinna sügavus on võrdne või pisut rohkem kui pool turja
kõrgusest.
• Kolju on koonust pisut pikem.
KÄITUMINE/ISELOOM:
Kodus on ta sõbralik ja kiinduv. Jahil on ta tänu oma jahikirele ning
arukusele kiiresti kohanev väga erinevates maastikuoludes. Saaki
otsides hoiab ta oma pead lõhna tabamiseks kõrgel. Ta on andekas
seisukoer, kes on oma töös tõhus ja täpne.
PEA:
Sellele tõule on iseloomulik nn „pirnikujuline“ pea. Ei ole liiga peene
struktuuriga ega liiga raskepärane. Kerega heas proportsioonis.
KOLJUPIIRKOND:
Kolju: Kõikidest külgedest vaadatuna ümar. Küljed on ümarad,
kiiruluud ja sarnakaared on hästi arenenud. Kolju ja koonu ülemised
piirjooned on paralleelsed või suunaga ettepoole kergelt erisuunalised.
Üleminek laubalt koonule: Mõõdukalt väljendunud.
NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Lai, hästi avatud ninasõõrmetega. Võib mõnikord ulatuda
mokkadest ettepoole. Ninapeegli värvus sobib karvkatte värvusega,
ilma pigmendivabade laikudeta.
Koon: Tugev ja laia tüvega. Otsa suunas pisut ahenev moodustades
tömbi koonuse. Emastel ei ole koon nii lai.
Koonuselg: Sirge või pisut kumer.
Mokad: Mitte väga paksud. Ülahuul katab alumist, suunurkades liiga
suurt volti moodustamata. Huulte ääred on hästi pigmenteerunud.

Lõuad/hambad: Tugevad ja võrdse pikkusega. Täiskomplekt hambaid.
Käärhambumus. Tanghambumus on lubatud.
Silmad: Suured, rohkem või vähem ümmarguse kujuga. Värvuselt
pähkelpruunid või tumedad merevaigutooni, sõltuvalt karvkatte
värvist. Ilmeka, sõbraliku ja aruka pilguga. Silmalaugude ääred on
hästi pigmenteerunud.
Kõrvad: Keskmise pikkusega, ulatuvad kaelani või kaugemale.
Kõrvatüvi on üsna lai. Kõrvad asetsevad silmadega ühel joonel või
pisut kõrgemal, mida hinnatakse kõrgelt. Ripuvad loomulikult vastu
põski. Lamedad või kergelt sissepoole keerdus.
KAEL:
Mitte liiga pikk, lihaseline ning hea ulatusega. Asetub hästi õlgadel.
Lubatud on kerge kaelavolt.
KERE:
Ülajoon: Sirge ja hästi hoitud. Turi on hästi väljendunud.
Selg: Tugev ja väga lihaseline.
Nimme: Lühike, lai ja lihaseline. Hästi seotud tagajäsemetega.
Emastel koertel pisut pikem.
Laudjas: Kumerdunud, mõõduka kaldega, tugevate lihastega.
Rindkere: Lai, pikk ja sügav, ulatudes küünarnukkideni või pisut
madalamale. Rinnak ulatub võimalik kaugele taha. Hästi kaardunud
roided.
Alajoon: Sujuvalt tõusev. Küljed on lamedad ja vaid pisut tõstetud.
SABA:
Mõned koerad sünnivad ilma sabata. Kui see nii ei ole, tuleb saba tüve
juurest kupeerida. Üsna madala asetusega. Riikides, kus kupeerimine
on seadusega keelatud, peab saba hoiak seistes olema ülajoonest
madalamal.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED:
Üldmulje: Väga lihaselised. Eestvaates püstised.
Õlad: Kaldus, hästi rindekere lähedal asetsevad. Tugevate ja nähtavate
lihastega.
Õlavarred: Üsna pikad ja lihaselised.
Küünarnukid: Kere lähedal asetsevad, ent mitte väga liibuvad. Ei ole
sisse- ega väljapoole pööratud.
Küünarvarred: Sirged ja lihaselised, tugeva luustikuga, ent mitte
robustsed.
Randmed (randmeliigesed). Tugevad.
Kämblad (kämblaliigesed): Küünarvarte suhtes kerge kaldega.
Esikäpad: Kerega ühel joonel, ümarad või lusikakujulised. Padjandid
on tugevad ja vastupidavad. Varbad lähestikku asetsevad ning
kaarduvad. Küüned tugevad.
TAGAJÄSEMED:
Üldmulje: Tugeva luustikuga ning silmatorkavate lihastega.
Tagantvaates püstised ja paralleelsed.
Reied: Pikad, väga lihaselised ja hästi madala asetusega.
Põlveliigesed: Tugevad, hea nurgistusega reie ja sääre vahel.
Sääred: Lihaselised, peaaegu sama pikad kui reied.
Kannaliigesed: Hästi madala asetusega, tugevad ja hea nurgistusega.
Pöiad (pöialiigesed): Vertikaalsed ja tugevad, ei ole viltused.
Tagakäpad: Samasugused nagu esikäpad.
KÕNNAK/LIIKUMINE:
Keskmise pikkusega samm. Jahil kasutab pikendatud, tasakaalustatud
ning nõtket galoppi.

NAHK:
Elastne, mitte liiga õhuke. Ilma voltideta.
KARVKATE:
KARV: Peene struktuuriga, tihe ja lühike. Seljal võib olla pisut
karmim ning mõnikord ka pikem. Peas ja kõrvadel peab karv olema
peenem ja lühem.
VÄRVUS: Levinud on valged laigud, mille sees on väiksed pruunid
täpid. Seda mustrit nimetati varem „veinisetteks“ („wine dregs“). Või
kollakaspruunide (fawn) laikudega, mida varem nimetati
„virsikuõieks“ („peach blossom“) ning nende värvuste erinevad
variandid.
Kõrvad on karvkatte põhivärviga sama tooni ning suuremal või
vähemalt määral tähnilised. Segatud valged ja värvilised karvad, mis
loovad kimmelpunase (roan) üldmulje, on samuti lubatud.
Peas on lubatud piiratud hulgal väiksemaid värvilisi laike.
SUURUS:
Turja kõrgus:
Isased koerad: 51-57 cm.
Emased koerad: 48-55 cm.
Lubatud kõikumine +/- 1 cm.
VEAD:
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning
nende tõsiduse hindamisel tuleb arvestada konkreetse kõrvalekalde
ulatust ning võimalikku mõju koera tervisele ja heaolule.
Kehaehituse vead:
• Pikk kere.
• Liiga pikad ja liiga sissepoole keerdus kõrvad.

TÕSISED VEAD:
• Liiga massiivse või liiga nõrga luustikuga kere. Jässakas
välimus.
• Pea ei ole kerega proportsioonis.
• Kitsenev ning terava otsaga koon. Liiga massiivsed huuled,
mis annavad koljule kandilise üldmulje.
• Liiga heledad silmad.
• Liiga suurte värvilaikudega karvkate. Liiga suured laigud
peas.
• Standardile mittevastav turja kõrgus (+/- 2 cm).
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
• Agressiivsus ja liigne argus.
• Ettepoole koonduvad kolju- ja näojooned. Silmatorkavalt
kumer koonuselg.
• Üle- või alahambumus. Lõikehambad ei puutu kokku.
• Viltune lõikehammaste kaar.
• Sissepoole kaldus rinnakuluu.
• Lisavarvaste esinemine või märk nende eemaldamisest.
• Musta värvuse esinemine (karvkattes või ninapeeglil).
• Pikk ja kare karv.
• Üleni valge karvkate. Standardile mittevastav värvus.
• Standardile mittevastav turja kõrgus (+/- 3 cm).
Selgete füüsiliste või käitumuslike kõrvalekalletega koerad
diskvalifitseeritakse.
NB! Isastel koertel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja
täielikult munandikotti laskunud munandit.

Standardi leiat siit: 179_bourbonnaisi_linnukoer